Läbirääkimiste juhtivkomisjon soovib rahvahääletuse läbi viia tuleva aasta märtsis 10. detsember 2015

kadri.tillemann / Kirjuta esimene kommentaar

Oma detsembrikuisel koosolekul keskendus Lääne-Harju valla ühinemisläbirääkimiste juhtivkomisjon rahva arvamuse väljaselgitamisega seotud küsimustele. Üksmeelselt otsustati teha volikogudele ettepanek, et rahvahääletuse päevaks on 6. märts 2016 ning hääletada saab nii elektrooniliselt kui ka traditsiooniliselt sedelitega. Sel viisil soovitakse saavutada seda, et rahvahääletus oleks sobilik võimalikelt paljudele elanikegruppidele.

Hääletuse viisi osas oldi juba ühinemislepingu koostamise raames kokku lepitud, et see peab toimuma samalaadsetel alustel kohalike omavalitsuste volikogude valimiste korraldusega Seejuures peeti silmas, et hääletada saaks samades kodulähedastes ja tuttavates jaoskondades, kus viimaste omavalitsusvalimiste käigus. Otsustati, et jaoskondades saab harjumuspäraselt sedelitega hääletada nii eelhääletuse korras – 29. veebruaril ja 1. märtsil kui ka peamisel hääletuspäeval, pühapäeval 6. märtsil.  Otsustati läbi viia ka elektroonne hääletus ajavahemikul 29. veebruar kuni 4. märts. Seadus ei reguleeri, kuidas rahvaarvamus ühinemiste osas tuleb välja selgitada ja varasemalt on kasutatud ka väga küsitavaid praktikaid – alates käetõstmisest kuni sedelite täitmiseni avalikel koosolekutel . Küll aga soovitatakse Rahandusministeeriumi ühinemiskonsultantide poolt koostatud ühinemiste käsiraamatus kasutada klassikalist hääletussedeliga hääletust kombineerides seda elektroonilise hääletusega. Kõik juhtivkomisjoni liikmed tõdesid üksmeelselt, et olukorras, kus viimastel Riigikogu valmistel andis pea kolmandik kõigist hääletanutest oma hääle e-valimiste kaudu, vaid traditsioonilise hääletuse läbiviimisest ei piisaks. Elektroonse hääletuse tarbeks on kavas kasutada riigiettevõtte AS Andmevara poolt väljatöötatud lahendust VOLIS, mida on selleks puhuks edukalt ka varem kasutatud. Väljatöötatud lahendus tagab nii hääletuse salajasuse kui ka tehnilise korrektsuse. Juhtivkomisjoni ettepanekud lähevad volikogusse arutlusele detsembris ja jaanuaris – lõpliku otsuse, kuidas rahvahääletus läbi viia, langetavad volikogud.

Leiti, et kindlasti tuleb rahvaküsitluse eel korraldada teavitustegevusi ja kutsuda kohalikke elanikke aktiivselt arvamust avaldama. Senised ühinemiskogemused on näidanud, et sedalaadi rahvaküsitluste osalusprotsendid kipuvad madalaks jääma – seda tahetakse märtsikuise rahvahääletuse käigus vältida ning luua hääletusvõimalused võimalikult paljudele.

TÖÖKAOTUSI POLE PÕHJUST PELJATA

Teavitustegevuste arutelu käigus peatuti ka hiljutiste avalike arutelude käigus ja järel toimunud kohalikel debattidel, kõige aktiivsemalt on ühinemisteemaline arvamustevahetus käima läinud Saue linnas. Komisjon leidis, et aktiivne arvamuste väljendamine on igati tervitatav nähtus. Küll aga muretseti, et hiljuti Saue linna allasutuste juhtidele saadetud kirjalikus pöördumises info ja mõttekäigud võivad inimesi eksitada.

Juhtivkomisjonis rõhutati, et ühinemislepingu projekt ja selle tarvis tehtud finantsmõjude analüüs näeb ette kõikide asutuste ja nende personali jätkamist. Leping näeb ette, et kõigile tänastele töötajatele antakse võimalus uues vallas töö jätkamiseks sest ühinemiste kogemused on näidanud, et murekohaks saab pigem asjatundlike töötajate nappus. Ühinemise järel tekivad ametnikele spetsialiseerumise ja karjäärivõimalused.

Kavandatakse meetmeid asutuste töö muutmiseks tulemuslikumaks parema töökorralduse ja nende töötajate õiglasema tasustamise kaudu. Võimalik, et selle käigus tuleb teha asutuste struktuurides ja ülesehitustes ümberkorraldusi (näiteks allasutuste ühendamine), aga nende eesmärk ei ole töötajate vähendamine või teenuste-tegevuste kokkutõmbamine ühegi täna läbirääkiva omavalitsuse piirides.  Võimalikud ümberkorraldused aga puudutavad sarnaselt kõiki ühinevaid omavalitsusi ning  ning pole mingit põhjust arvata, et need Saue linna kuidagi teistest rohkem mõjutaks, eriti arvestades, et  Saue linna on kavandatud keskus ja kõige kõrgem juhtimistasand.

ÜKS VALIMISRINGKOND TAGAB TASAKAALUSTATUD JUHTIMISE

Läbirääkimiste konsultandid Georg Sootla ja Kersten Kattai Tallinna Ülikoolist on soovitanud ja ka ühinemislepingu projektis on tehtud ettepanek tulevase volikogu valimised läbi viia ühes valimisringkonnas. Ühinemiste senised kogemused on näidanud, et ühe valimisringkonna moodustamine – tänaste omavalitsuste põhiste ringkondade asemel – võimaldab tagada kõige proportsionaalsema piirkondliku esindatuse ja vältida kitsastest kohalikest huvidest tekkivaid vastandumisi volikogus. Tahetakse saavutada seda, et tulevase volikogu liikmed on huvitatud seisma kõigi ühendvalla elanike huvide kaitsmise eest ning see ei sõltu sellest, kas inimene enne ühinemist elas Kernu valla, Nissi valla, Saue valla või Saue linna piires.  Ühes valimisringkonnas kandideerimine tähendab ka seda, et tänased ja tulevased kohalikud poliitikud peavad valituks osutumiseks  koguma hääli tervest ühendomavalitsusest ja seega ei saa nad oma töös ja otsustes lubada mõne piirkonna unarussejätmist.

Juhtivkomisjoni koosoleku kokkuvõttega saab tutvuda SIIN.

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: